Krüptovaluutad

Sõna «krüptoraha» katab väga erinevaid asju ja just see ajab algaja segadusse. Turuväärtuse tabelis on kõrvuti varad, millel on erinev ülesanne, erinev risk ja erinev põhjus üldse eksisteerida. Enne ostmist tasub aru saada, millisesse rühma valitud münt kuulub.

Väärtuse hoidjad. Bitcoin on ainus vara, mille peamine argument on piiratud pakkumine: 21 miljonit münti ja ette teada emissioonigraafik. Siia sobib ka Litecoin, kuigi tema roll on pigem maksed.

Platvormid ehk Layer-1. Ethereum, Solana, Cardano ja Avalanche müüvad plokiruumi: nende peal töötavad rakendused ja token on tasude maksmise ning võrgu turvamise vahend. Nende väärtus sõltub sellest, kas keegi neid tegelikult kasutab.

Infrastruktuur. Chainlink ei võistle Ethereumiga, vaid teenindab teda: toob välisandmed nutikontraktidesse. Polkadot ja Polygon lahendavad ühenduvuse ja skaleerimise probleemi.

Maksevõrgud. XRP ja Tron on optimeeritud raha liigutamiseks: TRX-i ahelas liigub suur osa maailma USDT-ülekannetest.

Börsi tokenid ja meme-mündid. BNB väärtus on seotud ühe ettevõtte käekäiguga, mis on Binance lahkumise valguses hea näide kontsentratsiooniriskist. Dogecoin ei püüagi fundamentaalset kasutegurit pakkuda ja liigub sotsiaalmeedia laine peal.

Kõige levinum algaja viga on võrrelda münte hinna järgi. Münt hinnaga 0,15 eurot ei ole «odavam» kui Bitcoin 60 000 eurot, sest esimest võib ringluses olla sada miljardit ja teist alla kahekümne miljoni. Ainus võrreldav suurus on turukapital: hind korrutatud ringluses oleva kogusega.

Teine number, mida tasub vaadata, on emissioonigraafik. Kas münte tuleb juurde ja kui palju? Bitcoinil on kõva ülempiir, Ethereumil muutuv pakkumine koos põletamisega, Dogecoinil piiri ei ole üldse. Kolmas on jaotus: kui suur osa varast on asutajate ja fondide käes. Suur kontsentratsioon tähendab, et üksikute osapoolte müük liigutab hinda.

Praegused hinnad ja 7 ning 30 päeva muutus on lehel krüptoraha kursid. Sealt näed ka mahtu, mis reedab, kas liikumise taga on tegelik raha või õhuke turg.

Praktiline lähtekoht: kaks esimest ostu on Bitcoin ja Ethereum. Need on likviidseimad, kõige paremini uuritud ja ainsad, mille puhul ei pea kartma, et projekt lihtsalt lakkab olemast. Levinud jaotus on 70–80% portfellist neis kahes ja ülejäänu teadlikult hajutatud.

Alles pärast seda tasub mõelda üksikutele altcoinidele, ja siis pigem teesi kui nime järgi: usud sa kiiretesse L1-desse (Solana, Avalanche), infrastruktuuri (Chainlink) või skaleerimisse (Polygon). Kui tees puudub, on ostuks tavaliselt ainus põhjus hind, mis just tõusis, ja see on halvim põhjus.

Ajastamise asemel töötab enamikul DCA: kindel summa kindlal päeval, sõltumata uudistest. Vaata ka samm-sammult juhendit krüptoraha ostmine Eestis ja investeerimise lehte.

Kõik selle lehe mündid on kõrge volatiilsusega varad: 30–50% langused on ka suurimatel ajalooliselt tavalised, väiksematel on nähtud üle 90%. Sellele lisandub kaks riski, mida hinnagraafik ei näita: projekti risk (arendus seiskub, kasutus ei tule) ja vastaspoole risk (börs, kus vara hoiad).

Teine risk on lahendatav: pikaajaline põhiosa kuulub riistvararahakotti, mitte börsikontole. Börsil hoia ainult see osa, millega tegelikult kaupled. Praktiline juhend on artiklis kuidas krüptoraha turvaliselt hoida.

Maksustamine Eestis on lihtne, kuid seda unustatakse: iga müük, vahetus teise mündi vastu ja krüptoga maksmine tekitab maksukohustuse. Kasu arvutatakse eurodes tehingu päeva kursiga, FIFO-meetodil, maksumäär 22%, deklaratsiooni tähtaeg 30. aprill. Ainult hoidmine ja oma rahakottide vahel liigutamine maksu ei tekita. Detailid: krüptoraha maksustamine ja maksukalkulaator.